esmaspäev, 26. juuli 2010

Peloponnesose poolsaarel*

Reede-laupäev oli väike väljasõit Peloponnesose poolsaarele. Kahjuks veetsime enamuse ajast bussis, kus sunniviisiliselt viidi meid kurssi Kreeka popmuusikaga. Peensusteni, sest üks ots kestis umbes 6h (12h edasi+tagasi) ning kuna saar ise on üpris mägine ja tunneli-majandus pole veel kanda jõudnud kinnitada, siis ühest saare otsast teise jõudmiseks kulus umbes 4h. Ühesõnaga pandi üks CD peale, kus ühel pool laulis Mihhalis ja teisel Sakis... ja nii tunde...

Peamise tähtsusega oli antiikolümpiamängude paiga külastamine, mis on kirjeldamatult võimas, st oli kunagi. Hävitatud sai vist maavärinate ja üleujutuste tõttu nii, et välja kaevati umbes alles üle-eelmise sajandi lõpus. Enne Olümpiat külastasime Nafplioni linnakest, st õigemine sealset kindlust ja ööbisime Tolo linnas (külas?). Väga muhe oli igatahes ja kool hoolitseb meie eest ikka üpris hästi. Kõik ööbimised ja söögid-joogid on stipendiumi sees. Kui alguses, st 3-4 nädalat tagasi, tundusid toiduportsjonid üüratud, siis nüüd küsiks juurdegi, ühesõnaga püksirihmale tuleb uusi auke juurde teha, et kinni läheks.

Kahjuks keeletundides siiani Kreeka elu-olu eriti võtnud ei ole. Peamine rõhk on ... grammatikal. Ikka väga korralikult. Mis on muidugi väga hea aga kuna ma olen viimased aasta aega (nii Iisraelis kui siin) koguaeg üpris kõrge keeletasemega grupis, siis läheb mul kogu jõud üldse aru saamiseks millest jutt käib. Aga avaldasime täna soovi, et võiks enne lõppu rääkida sest tapetud ajakirjanikust ja veidi oikonomiki krisi-ist.


---
* Peloponnesose poolsaar on vist juba aastast 1893, kui rajati Korintose kanal, lihtsalt saar.

neljapäev, 22. juuli 2010

Teatris Aristophanese "Ippist" vaatamas

Käisime eile õhtul teatris Aristophanese "Ippist" (Ratsanikud, Rüütlid?) vaatamas. Aristophanese puhul olevat tegemist komöödia isaga ehk sellele žanrile alusepanijaga (ehk siis Vana-Kreeka teater, Sokratese kaasaegne jne). Oli selline pilkav paroodia, satiir Ateena polise valitsemise üle (millega ilmselt sai palju paralleele tänapäevase olukorraga tõmmata).

Tegemist oli vist rändteatriga, palju rahvast oli kokku tulnud, ikka tervete peredega. Laval olid ainult mehed, nagu vanasti. Tunnistan, et sain siiski vähesest (sõnalisest osast) aru, aga laulud, kostüümid, grimm jms andis palju juurde. Pilte teha ei tohtinud, tegin salaja hõlma alt ega näinud täpselt, mis pildile jäi, seega on need veidi nadid.

Ja teatrikülastus oli omaalgatuslik, sest enamus siinseid suvekursuse tudengeid on klassikalised fillid, kes Aristophanesega jms palju kokku on puutunud. Igatahes väga tore üritus oli!

teisipäev, 20. juuli 2010

Raha raiskamine

Valgamaal pulmas käidud ja tagasi Kreekas, kus ilusatel Bütsantsi kirikutel vilguvad neoonvärvides ristid (õnneks mitte krutsifiksid siiski)!

Kuna varem liikusin siin peamiselt rongidega ringi, sattusin eile esimest korda Ateena bussijaama. Ja räägiks sellest süsteemist veidi pikemalt. Juba Thessaloniki bussijaamas on umbes iga erineva sihtkoha jaoks eraldi piletikassa - nii oli neid seal siis umbes 20-25. Mõnes istub kaks inimest, mõnes mitte ühtegi, ilmselt sõltuvuses sellest, millal buss läheb, niisama pole seal mõttet istuda. OK, tundub aja ja raha raiskamine? Miks mitte teha kolm-neli ühist piletikassat kõikide sihtkohate jaoks? Aga Ateena bussijaamas on veel iga sihtkoha jaoks eraldi platvorm väikese toakese ja letiga, mis mulle tundus kassana (neid oli seal umbes 30 ringis) aga kui piletit tahtsin osta, saadeti mind veel teise majja, kus oli siis nagu Salonikiski veel 30 eraldi piletikassat!! Seega, mõttetu aja-, ruumi-, inimeste- ja teab-mille-veel raiskamine! Ja mõnel pool on bussiga veel kaasas konduktor-reisisaatja, kes kontrollib, et üliõpilaspileti number klapiks sellega, mis on bussipiletil, aitab kotte-kohvreid tõsta jne. Aga see amet tundub siin veidi prestiižsem olevat kui meil Tallinnas.

Sama raha raiskamine tundub toimuvat ka haridussüsteemis. Põhimõte on sama, mis meil Eestis - 9 klassi kohustuslikku ja viimane, 3 aastat keskkooli vabatahtlik. Aga miskipärast on kooliharidus nii nõrk, et iga (öeldi, et umbes 90%) õpilastest käib pärast kooli veel eratundides. Pigem tuleks vist öelda erakoolis (frondestirio), sest need on kohe sellised asutused, kus saab peale kõvade ainete nagu matemaatika, füüsika, keemia ja keelte (sh ka vanade keelte) õppida veel kõiki samu aineid, mida kooliski, ainult põhjalikumalt. Kolm ainet (ilmselt saab mingi bloki võtta) maksab kuus umbes 280 €!!! Tekitab ju küsimuse, et milleks riik siis õpetajaid välja koolitab kui tegeliku hariduse saab õpilane sellest erakoolist, õpetajad saavad seal rohkem palka ja ükski lapsevanem ei julge jätta oma last sinna panemata, kartes, et muidu ei saa lihtsalt kehvade tulemuste tõttu ülikooli sisse.

Igatahes tundub kogu see süsteem nagu Kaval-Antsu kübar, millele oli auk sisse tehtud ja kuhu Vanakurat muudkui raha sisse pani, ilma et see täis oleks saanud.

reede, 9. juuli 2010

Streikiv Kreeka


Pilt ülikoolihoone seinal

Viimase nädala olen Kreekas, Ioannina linnas (umbes Loode-Kreekas) keelekursustel olnud. Elamine on nagu Iisraeliski campus'es um 5km kaugusel linnast ja on päris vinks-vonks.

Täna oli neljas (kahjuks ei tea, mis aja jooksul, äkki ilmselt aasta) üldstreik. Oleksin tahtnud sõita linna demonstratsioonidest pilte tegema pärast tunde aga ... bussid ju ei liigu! Igal pool on ohtralt plakateid üleskutsega streigile, millele keegi ilmselt vastamata ei jäta (keelekool ja -tunnid on siiski tasemel, neid ei jäeta ära).

Pesukuivatus idaranniku väikelinnas Parga

Hommikune uzo väikelinnas Parga

Klassikaline taverna

Vaade Parga lahe tillukesele saarele, mis suudab siiski ühe kiriku ja kabeli ära mahutada (kabel on saare teisel poolel). Auras käimine on end siiski ära tasunud, suutsin kaldalt suure vaevata saarele ja tagasi ujuda.


Kuna kolm korda päevas, 7 korda nädalas saab ülikooli sööklas süüa (ja toitu tehakse ikka südamega - moussakad, pastitsiod, riis kaheksajalaga jne), siis tavernadesse eriti ei satu aga 3 nädalat on veel ees!

Ülikooli campus asub suures orus keset mägesid, um 600m kõrgusel

Kuna varem siinkandis käies suutsin bussisõidul Thessalonikist korralikku peapööritust jms tunda, mida mägedes ikka juhtub (ja need on siin ikka korralikud), olin seekord ka väga mures. Aga 2-3 aastaga on väga korralik ida-lääne suunaline maantee ehitatud, nii et põhimõtteliselt käib sõit viimased 1,5h ainult tunnelite vahel ja o t s e !

kolmapäev, 2. juuni 2010

1000aastane Tel Aviv?


Kui Jeruusalemm on Iisraeli ajalooline ja klassikaline pealinn, siis Tel Aviv on selle naudinguid otsiv noorem vend ja ühtlasi ka riigi ägedaim linn. Kesk-Ida Miamina tuntud paigas ei näe sa üleslöödud superstaare nagu Sean „P Diddy“ Combs, kuid kõik ülejäänud tunduvad pärit neilt kauneilt liivarandadelt. Tel Avivi elanikud on kultuursed, stiilsed ja näljased parima kunsti, moe, toidu ja klubide järele. Linn tähistas möödunud aastal oma 1000. sünnipäeva loova kunsti mässuga, kuid ära muretse, kui peo maha magasid, peagi on uus tulemas.

----

OK, PDiddisid jms siin ei näe, aga Rihanna käis hiljuti Iisraelis. Siin üks pilt, mille üle palju naerdud.

Rihanna at the Western Wall looking all religious.

teisipäev, 1. juuni 2010

Sellest, et koolipidu Gaza pärast ära jääb, jõusaal-varjendist jm

Eilsete sündmuste tõttu merel jäeti täna rahutusi kartes üleülikooline pidu ära. Eile oli peahoone ees juba kaklusteks läinud, politsei oli kohal, keegi sai viga jne ja hiljem asendati peahoone ukse juures seiseb üksik turvamees viie sarnasega.

---

Eelmine nädal olid iga-aastased üleriigilised õppused ja meid, välistudengeid, puudutas see nii palju, et paaril korral olid jälle õhuhäiresireenid ja ühe jooksul pidime kõik varjendisse minema. Oleks ma kodus olnud, võinus rahus oma toas istuda, kuna see on tõeline varjend. Aken on toal küll olemas aga selle ette käib vajadusel mingisugune metallplaat. Aga kuna olime tunnis, siis läksime terve klassiga ja koridoridest edasi juba poole kooliga jõusaali, mis asub maa all ja vajadusel siis varjendi rolli täidab. Seega olin rakettide hirmus (õppustel siiski!) sunnitud esimest korda siinsesse jõusaali sattuma. :p

----

Ka täna on campus'es paar demonstratsiooni, seekord rahulikumad. Eilse kohta nägin pilte ja tegemist oli päris ohtliku olukorraga. Ühel pool olid Iisraelimeelsed protesteerijad, teisel pool Palestiinameelsed ja neid lahutas hunnik hambuni relvastatud politseinike (näo ees klaasmaskid jne). Ja mitmel inimesel, s.h. ka politseinikul, olid peahaavad jne. Lõpuks viidi vist kolm protesteerijat minema.

Üldiselt (pro Iisraeli meelste seas) ollakse siin arvamusel, et eilse sündmuse puhul oli tegemist peamiselt Türgi juhitud PR lõksuga, millesse Iisraeli otse sisse astus. Ja huvitav on isegi Eesti meedia puhul jälgida, kui palju kajastatakse praegust intsidenti, kus 9 inimest surma sai ja võrrelda näiteks märtsis toimunud Põhja- ja Lõuna-Korea vahelise konflikti kajastusega, kus esimene viimase laeva uputas ja üle 40 inimese surma sai.

laupäev, 29. mai 2010

Jeeriko - linn 250m allpool merepinda




Eelmise neljapäeva hommikul sõitsime Jeruusalemma ja sealt edasi Ida-Jeruusalemma, et Nabulusse-Jeerikosse jõuda. Nabulus jäi kahjuks plaanist välja peamiselt raha- ja ajapuuduse tõttu.


Kuna ma olen siiani segaduses kõige suhtes, mis puudutab Palestiina alade ühistransporti, siis juhtus nii, et peale pikka-pikka tingimist sõitsime Jeerikosse taksoga. Nimelt on vist viimased 10 aastat Läänekaldal liiklemine üpris keeruline, kui just isiklikku autot pole. Ühistransport on küll olemas aga lugematud Iisraeli kontrollpunktid teevad selle väga keeruliseks. Tuleb bussist välja astuda, kontrollpunkti oma kottidega kõndida, seal väga, väga tükk aega oodata kui lõpuks sina jutule saad, siis kõikvõimalikele piiripunkti töötajate küsimustele vastata ja hiljem see sama buss üles otsida, millega sõitu alustati. Minu LP (Lonely Planet) eriti abiks ei olnud, sest see anti välja 2005.aastal ning soovitab ka Gazat (mis on suletud põhimõtteliselt kõikidele) külastada, rääkimata siis teede- ja transpordi andmetest, mis on väga aegunud.


No igatahes, sõitsime Jeerikosse. Tee peal pilte ei teinud aga tee algas Jeruusalemma vanalinnast, mis on umbes 760m kõrgusel merepinnast ja lõppes Jeerikos, mis on maailma madalaim linn, 260m allpool merepinda. Ja vahepeale jäi tõeline kuumaastik. Jeeriko asub Surnumere põhjapoolses otsas, mereni jääb vist umbes 3km ja tegemist on suhteliselt kõrbega.

Kaamel prügihunnikus.

Jeeriko külje all asub üks mägi, kus Jeesus olevat 40 päeva Saatana kiusata olnud. Sealsed kloostriteenijad (ma ei tea täpselt, kas nad mungad olid) on tänapäeval peamiselt katoliiklastest turistide kiusata. Hah, ja meid ei lastud enne kloostri uksest välja, kui olime uksehoidjale paar münti andnud!

Hostel oli üle ootuste kräpp. Ikka väga. Toas ei seisnud midagi otse ja vannitoas puudusid mitmed luksused nagu duššiotsik ja aeg-ajalt ka vesi. Hind ei olnud ka just üle ootuste odav.


Hosteli tuba



Õhtul istusime tänava...kohvikus? ja suitsetasime nabani ulatuvat vesipiipu. Hind oli üle ootuste odav =)


See pilt on tehtud Jeruusalemmas, Jeerikos sellist rohelust ei ole.

neljapäev, 27. mai 2010

Rattamatk ümber Galilea/Kinnereti järve

Kuna teisipäev-kolmapäev (18.-19. mai) olid pühad (Shavuot/Nädalate püha) siis sõitsime esmaspäeva õhtul Tibeeriasesse. Hommikul laenutasime rattad ja hakkasime umbes 9 ajal põhja poole liikuma, et Galilea järvele tiir ümber teha.

Vaade Tiberiasest vastaskaldale

Sõitmine päripäeva oli väga õige otsus, sest alguses ja ka teekonna keskel oli tõuse (ja languseid) väga palju, viimased 20-30km oli aga lauge. Teistpidi sõites oleks ikka väga raske olnud.

Kolmveerand maast sõitsime autoteel, mis on õnneks väga laiad. Hostelist saime ühe väga rõõmustava kaardi, mille peale olid märgitud ka kõik rattarajad, mis ..... veel ei ole valmis saanud! Aga kunagi kauges tulevikus saab ilmselt tükk maad põhjakaldal ilusasti rannaäärt mööda sõita.

Ilm oli super. Soe aga pilves, seega päike väga liiga ei teinud.

Kahju on veidi ainult sellest, et me põhimõtteliselt tegime ainult tiiru ümber järve. Ei peatunud ühegi vaatamisväärsuse juures, sest 1. ma olen pooli neist juba näinud, 2. kui tempo on sees, siis noh, peatuda selleks, et sõita üles mäge ja näha koos 100 saksa turistiga ühes kirikus üht kivi, kus Jeesus kala ja leiva imet tegi.... Nooh, ei olnud jaksu ega aega. Kui tahaks midagi näha (ja näha on, Kapernauma kirikud, Mäejutluse kirik (Mount of Beautitudes), umbes 2000aastane laev, mis Kinneretist leiti ja mis teatud põhjustel suhteliselt ühes tükis ja terve on jne jne), peaks umbes 2 päevase tripi tegema ja öösel järve kaldal telgis näiteks ööbima.

Paadimatk Jordani jõel

Ühesõnaga, kell 6 õhtul olime Tibeeriases tagasi, 60-70km selja taga ja väga uhked. Hostelis kohtusime aga ühe 60-70 aastase mehega, kes oli samal päeval Akkost Tibeeriasesse vändanud. Ta nimelt reisiski ainult rattaga. Eelmine suvi oli ta Itaaliast Tallinnasse lennanud ja sealt pooleteise kuuga tagasi Itaaliasse sõitnud!!! Seega... jäid hetkeks meie saavutused veidi varju. Mees sõitis muidugi võidusõidurattaga.