Kuigi pean seda siin reisi- blogiks, kuhu ainult kaugetest maadest midagi põnevat kirjutada, ei saa mitte vaiki olla ja pean oma koerast rääkima. Šnautser, väga tüüpiline, hüperaktiivne, täielik pätt aga väga armas.
Tahtsin lihtsalt kirja panna, mida ta sööb (peale oma koerakrõbinate ja kõikvõimalike lihatoodete)- K õ i k e, mis laua peale ununeb (tavaline sai-leib, kalade jaoks kuivatatud said jne)
- Kaerahelbeid, kui need maha juhtuvad kukkuma.
- Kurke, tomateid, porgandeid, lillkapsast, arbuusi, suvikõrvitsaid jne
- Kukeseeni! Toorelt! Lihtsalt pistis metsas käies pea uudishimust seenekorvi, keegi teda ei keelanud ka, sest mis koer sööb tooreid seeni aga kui väärtuslike esimeste kukeseente juurest hakkas matsutamist kostma, siis eemaldati kutsikas sealt ämbrisuust.
- Mustikaid, maasikaid jm metsamarju
- Tikreid! Alguses pidi talle tikri suhu pistma ja soovitavalt ka katki hammustama, sest ta ei osanud nii ümmarguse marjaga midagi peale hakata, siis nüüd käib ta juba ise tikripõõsas marju söömas! Väga tore ja hämmastav, et ta nende okastega hakkama saab.
Tänu Elvisele toitub tervislikumalt ka teine koer, Klaidi, kes sibling rivalry tõttu peab saama täpselt sedasama ja sama palju, kui kutsikas. Iga amps on arvel. Ja kui õhtul enne magamaminekut antakse mõlemale 1 tavaline kurk, siis on kutsikal see umbes 5 sekundiga otsas, samas kui Klaidi käib ringi ja sülitab seda juurvilja maha, korjab jälle üles ja on näha, et väga, väga vastumeelselt sööb selle siis lõpuks ära. Et jumala eest teine seda endale ei saaks. Nüüdseks on Klaid ka põõsa küljest marjade söömise ära õppinud ning paaril korral nägin kahte koera ühe põõsa kallal - üks ühel, teine teisel pool marju rabistamas.
