Egiptus

Eelmisel neljap2eval pidasid ameeriklased t2nupyhi (Thanksgiving). Ohtralt oli yllatavalt h2id toite kypsetatud ning toidulaud jaotati - nagu siin tavaks - liha- ja piimatoitude vahel kaheks. Ainult yks noormees oli v2ga h2das oma lihapallidega, kuhu ta oli juustu sisse pannud. =) Yhes6naga ta ei teadnud kumba lauaotsa neid panna. Teised ka ei teadnud.

T2na k2is meil yhes loengus yks vanem naisterahvas Egiptuse juutkonnast r22kimas. Ta ise oli Egiptuses syndinud ja yles kasvanud aga umbes 50ndatel Iisraeli tulnud. Ja kui hea oli n2ha l6puks viisakat ja k6rgklassi k2itumismaneeridega inimest. Selgituseks tuleb 6elda, et enamus iisraellasi on ylbed. Ja ebaviisakad. K6ige eredamalt paistab see mentaliteet v2lja enne ja p2rast sabati algust bussijaamades. Bussipiletitel siin kohanumbreid muidugi pole ja tundub, et enne sabati algust liigub pool Iisraeli l6nast p6hja ja p2rast j2lle vastupidi. Yhes6naga kohutavad liiklusummikud, bussides pole kohti ja k6ib t6eline tugevam-j22b-ellu v6itlus. Ma ei tea, kas seda saab selle arvele panna, et umbes 1 miljon siinsetest elanikkonnast on endisest NLiidust p2rit ja k6ikv6imalikud j2rjekorrad kas postkontoris v6i toidupoes meenutavad mulle Lasnam2e polikliiniku j2rjekorda, kus selleks, et arsti juurde p22seda, pidi enam-v2hem kyysi, kyynarnukke ja hambaid kasutama. Nyyd on meil Eestis veidi viisakam olukord ja igas v6imalikus kohas on j2rjekorranumbriautomaadid.

Aga tollest endisest Egiptuse juuditarist. Tuli v2lja, et 20. sajandi alguses elas Egiptuses umbes 100 000 juuti kuid enamusel neist polnud egiptuse kodakondsust, sest seda lihtsalt ei l2inud vaja. Enamasti k2isid sealsed juudid kas prantsuse v6i inglise koolides ja r22kisid tihti ka heebrea ja araabia keelt. Tolle naise kodus r22giti emakeelena prantsuse keelt ning kuna ta ise tegeles kaubandusega ning viimasel oli l2hitulevikus Inglismaaga 2ri plaanis teha, saatis ta yhe oma lastest inglise kooli. Tema vanaema r22kis emakeelena ladiinot, mis on hispaania keele segu heebrea keelega ning kasutatakse heebrea t2hstiku (veidi nagu jidish aga saksa k asemel on hispaania keel). Enamasti 6eldakse, et ladiino on nagu 15. sajandi hispaania keel, sest kui juudid 1492. aastal Hispaaniast v2lja visati, j2i Hispaania p2ritolu juutide suhtluskeeles see sama 15. sajandi ladiino, samas kui hispaania keel ise arenes edasi. Ning siiani saab ta Hispaanias k2ies 22ri-veeri hakkama, kuigi 6eldakse, et see on sama kui Shakespeare-aegset inglise keelt praegu r22kida. Yhes6naga j6ukad ja v2ga haritud.

Kui Iisraeli riik 1948.a loodi t6i see vastusena kaasa enam - v2hem k6ikide araabia riikide meelepaha, millega umbes miljon juuti nendest maadest kas lahkuma sunniti v6i ise seda tegid. Ja samuti ka Egiptusest (praegu olevat terve Egiptuse peale 20 juuti...). Ka enamus prantslasi ja britte lahkusid s6jaj2rgselt aga kuna muuhulgas vajab veesysteemide jms hooldus (k6rg)haridust ning araablaste seas oli see tunduvalt madalam, siis lahkus koos juutide, prantslaste ja inglastega ka puhas joogivesi ja pole siiani tagasi tulnud.

Ta kirjeldas kuidas enne s6da sai Kairos rahulikult kraanivett juua ilma k6hut6vedesse haigestumata ning kuidas t2navatel olid peened prantsuse kohvikud valgete laudlinade ja kybarates daamidega. (Meenutab veidi Eesti vanaemade igatsust t6eliste Viini kohvikute j2rgi).Ma ei ole kyll Kairos k2inud aga ilmselt on seal nyyd teised lood.

Tiberias

(Piknik Kinnereti kaldal)

See n2dalavahetus k2isime yhe poolaka ja yhe sakslasega Tiberiases. V2ike linnake Kinnereti (Galilea, Kenneetsaret vms - see j2rv, mille peal Jeesus teatud allikate j2rgi k6ndis). Ilmad olid v2ga ilusad ja soojad, palju suvisemad kui Haifas aga siinsed inimesed nimetavad seda ikkagi talveks.

Alguses pyydsime sabatihirmus (et k6ik kohad on kinni ja suletud, midagi ei toimu) yhte l2hedalasuvasse kristlaste kylasse minna aga sealsed saksa Pilgrimhausid kysisid 66bimiskoha eest hingehinda, nii et l2ksime tagasi Tiberiasse.

Laup2eva hommikul rentisime rattad ja hakkasime j2rve22rt m66da l6una poole s6itma. Tee peal l2ks yhel rattal kumm katki aga 6nneks saime abi saime kahelt palestiinlaselt, kes kuskil tyhermaal (t2pselt seal, kus meil rattakumm katki l2ks) oma autoga peatuse olid teinud ja tyrgi kohvi j6id. T6ime oma kypsised ja pr22nikud ka v2lja ja tegime yhise l6unapausi ja pyydsime oma v2hese heebrea ja veel v2hesema araabia keelega yksteisest aru saada. Ja saime v2ga h2sti. Noormehed tulid kuskilt araablaste pyha Eid al-Adha t2histamast (pyha selle auks, et Ibrahim (Abraham) ei tapnud Iisakit, mille auks tavaliselt lambatall ohverdatakse).


(Mu autos on ka taoline kohver aga priimuse, kohvi, suhkru, lusikate, shokolaadi, plastiktopside ja -lusikate asemel on seal muud vidinad. Komplekt 'Kui n2lg ryndab')

J2rgmisena tegime peatuse Jordani j2e 22res. Ilmselt oli tegemist kohaga, kus Ristija Johannes Jeesust veega ristis, sest kogu j6e22rne kallas oli t2is valgetes yrpides kristlasi, kes end j6evette kastsid ja pisikese pudeli eest(mis oli tyhi v6i millega sai ise Jordani j6est vett v6tta!), millel Jeesuse pilt v6i suurt rist peal, umbes 10 dollarit maksid. V2ga p6nev oli, istusime seal vist 2h ja lihtsalt vaatasime. Ylest6usmispyhade ajal tahaks kindlasti tagasi minna (ja siis teha ratastega tervele Kinneretile tiir peale - um 65km).

Ja viimasena kylastasime yht esimest kibuutsi (Degania Alef), mis siia ehitati. Kuna see kibuuts meenutas v2ga k6ige tavalisemat v2ikelinnanaabruskonda, siis polnud seal midagi peale selle pommivarjendi pildistada.

V2ga pikk postitus

Eelmisel n2dalavahetusel olin j2lle Jerusalemas. Kolmap2eva 6htul kohtasime yhes vanalinna baaris midagi senin2gematut. Pildid ja videod kirjeldavad seda paremini kui s6nad. Igatahes oli tegemist vist veidi vasakpoolsema baariga, kus seinte peal sildid Free Palestine! jne ja yhel hetkel astus sisse v2ga ortodokse juut, oimulokkide ja kaabuga ja puha. Ja hakkas tantsima. Nii turistide ja palestiinlastega, j6i ainult Sprite'i, sest kui ta alkoholi jooks, l2heks ta hulluks (nii ta v2hemalt ytles mulle...). Meenutas veidi Chunksi oma k2itumise ja liikumisega. Ja k6igele lisaks oli ta ainult 24a Talmudi 6petaja yhes Jerusalema jeshivas.

Neljap2eva hommikul alustasime Breaking the Silence grupiga s6itu Hebronisse. Hebron on suurim linn Palestiina territooriumil, veidi Jerusalemmast l6unas. Linn on judaismi seisukohalt t2htis oma patriarhide haua p2rast, kuhu traditsiooni j2rgi olla maetud Sarah, Iisak, Jaakob, Lea ja keegi kindlasti veel. Breaking the Silence keskendus aga muudele teemadele.

Tegemist on endiste Iisraeli s6duritega, kes riigi poliitikat hukka m6istavad ning pigem Palestiinameelselt h22lestatud on. Hebron on eriline sellepoolest, et tegemist on ainsa linnaga, mille sees on juudi asundusi (ma ei oska settlers paremini t6lkida). Yhes6naga - riik ehitab rahvusvahelise yldsuse poolt okupeeritud alaks peetud Palestiina territooriumile hunniku maju, mis enamuses uutele (juudi)immigrantitele v6ilevahinna eest maha myyakse ning saadab umbes iga elaniku kohta paar Iisraeli s6durit julgestuseks kaasa. Arvud olid vist j2rgmised - 188 000 palestiinlast, 600-800 iisraeli juuti ja 3500 (Iisraeli) s6durit. Milliseid pingeid see m6lemal pool kaasa toob, v6ite ise aimata. Meie jalutasime paaril tyhjal t2naval, kus yhes otsas v6isid liigelda ainult palestiinlased, teises ainult juudid; kohtusime inimestega, kes r22kisid, kuidas s6jav2gi nende veidi k6rgema kynka peal asuva kodu oma vahipostiks v6ttis ja kohalikud t2navale t6stis. Eriti piinarikas olevat veel see, et tegemist ei ole ametliku v2ljat6stmisega, armee lihtsalt 'kasutab' nende maja iga paari n2dala tagant, mis t2hendab aga seda, et k6ik aknad l6hutakse eest (et vajadusel tulistada), p6randad valatakse yle klaasikildude jms (et v6imalikku vaenlase sissetungi paremini kuulda) jne. Veel r22giti komandanditunnist, mis kestnud n2dalaid. Giid kirjeldas, kuidas vahepeal tehti umbes 4h paus ning lasti inimestel vabalt liikuda. Ja see 4h t2hendas seda, et inimestel oli just nii palju aega et varuda endale toitu (ja k6iku muud vajalikku) j2rgnevaks x p2evaks (n2dalaks, kuuks). Ja kui terve linn on komandanditunni seaduse all, siis ei t2henda see seda, et jooksed lihtsalt poodi ja teed oma ostud k2hku 2ra. Esiteks pole seal selliseid hypermarketeid nagu meil ning teiseks on ju ka poed, kaupmehed, tarnijad jne kodudes kinni. Yhes6naga giid kirjeldas lihtsalt kuidas 4h tunni jooksul inimesed lihtsalt jooksid ja tormasid t2navatel, et k2hku yhest kohast jahu, teisest 6li, kolmandast v6ib-olla veidi liha saada jne jne. Sellest k6igest v6iks veel paar lehekylge r22kida aga nii palju pole aega ega ruumi.

Terve aja, mis meil Hebronisse minekuks politsei ja s6jav2e k2est luba oli (ja seda oli tervelt 4h) valvas meid umbes 10 politseinikku ja meie bussi ees ja taga s6itsid samuti politseiautod.

Tagasi Jerusalemmas v6tsime Ida-Jerusalemmast bussi Betlehemma. K2isime vanalinnas, s6ime hummust ja pool 6htut otsisime magamiskohta (ja, oi kuidas seal 'rikkaid kristlasi' ikka hindadega r66vitakse :) J2rgmisel p2eval k2isime Jeesuse Synnikirikus (ja sinna sisenedes kuulsin yht turisti oma giidilt kysimas - was Jesus born in a church? :D) aga kuna novembri keskpaiga kohta, mil kirikul eriti mingeid pyhi pole, oli seal kohutavalt palju rahvast ja jube palav, siis p2rast v2ikest tiiru tegime minekut. Betlehem on j2llegi peamiselt palestiinlasega asustatud v2ike linn, kus vist peale kristlusele v2ga olulise loo, midagi suurt pole.

Edasi l2ksime taksoga Ramallahsse. Ramallah on Palestiina Omavalitsuse pealinn, kuhu on maetud Yassir Arafat. K2isime ka tema haual, kus vist t2pselt p2ev varem oli Paet ja Eesti delegatsioon k2inud ning oma p2rja j2tnud. Linna peat2navad n2evad v2lja nagu turg - kohutavalt rahvast, igal pool myyakse ja pakutakse midagi. Yhes6naga elu k2ib. Samal ajal oli Jeruusalemmas (juudi linnaosas v2hemalt) haudvaikus, ykski buss ei s6ida, inimesed istuvad kodus v6i k2ivadheal juhul s6pradel kylas). Laup2eva p2rastl6unal Ramallahst lahkuma hakates, istusime v2ikebussi, mida k6ik kohalikud kasutavad ja sellest tulenevalt l2bisime ka turvakontrolli, mida k6ik kohalikud l2bivad. Ramallah ise on vist um 20km kaugusel Jerusalemmast, s6it nende kahe linna vahel kestis umbes 20min ning turvakontroll umbes 40min. Ja ei olnud eriti meeldiv.

Kuidas turu peal leiba kypsetatakse.


Adibas ja Dolce&Banana pole midagi selle k6rval

Ja selguse m6ttes mainin, et ei Betlehem, Ramallah ja m6istagi mitte Hebroni tuur polnud kooli poolt korraldatud. Olime seal omap2i.

Ja pyhap2val k2isin Haifast veidi p6hja pool j2llegi peamiselt araablaste linnas Akkos, kus on imeilus sadamaga vanalinn, mis v2ga Kreekat meenutab.

Valjuh22lditest, mille kaudu enamasti kostub kohutav h2irealarm, mis ytleb (6nneks ka inglise keeles), et tegemist on 6ppusega ja 2rge paanitsege, liikuge sinna v6i t2nna v6i j22ge yldse sinna kuhu olete, ei tohiks 6htul kell 9 kuulutada, et kohe-kohe algab minimarketi k6rval karaoke-6htu.

nali

Arab 'bukra' (homme) makes the spanish manjana look like yesterday.

Jerusalem

Neljapäeva õhtul sõitsime ühe tšehhi tüdrukuga Jeruusalema. Reede hommikul kasutasime viimast võimalust bussiga sõita (ööbimiskoht oli kesklinnast um 1h jalutuskäigu kaugusel), uitasime turu peal ja pärast ultra-ortodoksete linnaosas Mea Shearim. Kõik kohalikud olid väga imestunud, kui ma neilt teed küsisin ja vaatasid ülevalt-alla, kas me ikka vastavalt riides oleme. Olime, mulle öeldi, et olen properly dressed (seelik ja pikkade käistega pluus). Aga Mea Shearimist... ootasin vist rohkemat. Igal pool hoitatakse, et see näeb välja nagu 19. sajandi juudigeto kusagilt Ida-Euroopast, et naisi, kes viisakalt riides pole hakatakse äärmuslikel juhtudel kividega loopima, pilte teha ei tohi, telefoniga rääkimisest maksab hoiduda (igasugused tehnikavidinad, mida paarsada aastat tagasi ei tuntud, maksab kotis hoida). Aga ei midagi rabavat, igal pool olid autod ja ATM-id jms. Kuigi jah, mustades kuubedes ja nendes imelikes ümmargustes karvastes mütsides mehi oli igal pool. Üleüldse käis suur sagimine, sest paari tunni pärast algas sabat - iga täiskasvanu kohta oli tänaval umbes 3-4 väikest last, um 4-5aastaseid poisikesed, kes samamoodi riides nagu nende isad ning kelle oimulokid olid pikemad kui käsivars.


Pärast seal ringiuitamist hakkasime varsti Läänemüüri poole kõndima. Jõudsime ilusasti enne sabati algust kohale, saime paar pilti teha (sabati ajal on keelatud töö tegemine ning müüri ääres valvavad valvurid, et kõik neist käskudest kinni peavad - nt on keelad mobiiliga rääkimine, piltide tegemine ja kirjutamine). Siis hakkasime otsima, kes keegi tahab meid endale sabati õhtusöögile kutsida. Püüdsime ära arvata, kes näeb rohkem kohaliku moodi välja ja läksime küsisime. Aga kõik 'kohalikud' olid pärit NYC-st. Ja väga ortodokssed. Kuuldes, et me ei ole juudid langes nende huvi meid enda juurde kutsuda üpris märgatavalt (kuigi keegi neist kolmest, kellega rääkisime, ei olnud ise õhtusöögi korraldaja, seega ka mitte küllakutsuja rollis).
Ja seal oli ikka igasuguseid - üks naistest, 30a 5 lapse ema NYC-st, väitis et Ameerikas räägivad nemad sellist keelt nagu jewish. Kui ma küsisin, et kas ta mõtleb jidišit (mis see tegelikult kõla järgi oligi), jäi ta endale kindlaks, et see on siiski jewish. Igatahes, hakkasime juba lootust kaotama. Müüri ääres oli tohutult rahvast, nii naiste kui meeste poolel, kõik laulsid ja tantsisid ja palvetasid ja meie külmetasime ja kõhud olid tühjad. Lõpuks hakkasime koos massiga minema liikuma, pea-asi, et kuhugi sooja saaks. Olin juba leppinud, et sööme kusagil araabia püstijala baaris mingit kohalikku kiirtoitu, tegime veel viimase katse ja seekord õnnestus vähemalt see, et kaks tüdrukut, kellel ei olnud meile küll õhtusöögi kohti pakkuda, hakkasid ise inimestelt meie kohta küsima kuni lõpuks õnnestuski.

Ja kuidas veel - kahjuks pole õhtust pilte, sest kuigi sattusime üeh väga-väga noore abielupaari kodusse (tüdruk oli 21a) olid nad samuti väga ortodokssed ning juba õhtusöögi alguses arutasid nad millist korgitseri võib kasutada, st milline neist ei kuulu sabatikäsu rikkumise alla ja kas filtreeritud vett tohib juua, st veefiltrit kasutada. Samuti ei saanud me teineteise kontakte üles kirjutada. Igatahes oli tegemist väga toredate austraallastega, kes paar kuud taga abiellusid ja nüüd Jeruusalema vanalinnas, umbes 3min kaugusel Nutumüürist, hästi ilusas korteris elavad ja ješivas (juudi relig. kolledž) õpivad. (Noor)mehel oli suuuur täishabe ees, must kübar peas, luges kõige pikemaid palveid söögi alustuseks ja lõpetuseks, tüdruk nägi välja nagu iga teine 21. aastane aga käitus nagu korralik 'juudi ema' - oli umbes 5 käiguse õhtusöögi ette valmistanud ja tõstis igaühele koguaeg toitu juurde. Ja õnneks polnud me ainsad kontvõõrad sest ülejäänud kolm külalist olid samal viisil oma tee nende juurde leidnud. Kolm Pärsia päritolu Ameerika juuti, kes samti Jeruusalemmas ješivas õppisid. Tuli välja, et need austraallased olid otsinud just meiesuguseid kontvõõraid, keda enda juurde kutsuda aga kaks olid just viimasel minutil ära öelnud. Igatahes, õhtu oli väga tore ja põnev, kõike ei viitsi siin kirjutada, mis tegime ja rääkisime. Kui meelde jäi, millises vanalinna teedelabürindis nad elasid, siis tahaks sinna kindlasti veel minna.

Laupäeval tahtsime Kaljumošeesse minna aga kuna viimastel nädalatel (või kuudel?) on Jeruusalemmas pinged jälle üleval olnud ei lastud meid sisse aga paari päeva pärast peaks see vist kõigile külastajatele jälle avatud olema. Kolasime natuke Ida-Jeruusalemmas, st väljaspool vanalinna, mis oli kui hoopis teine linn - peamiselt, kui mitte ainult, palestiinlastega asustatud ning seal käis elu täie hooga ning sabatist polnud lõhnagi, samas kui juudi linnaosas oli täielik haudvaikus.

Ja kuigi sabati lõppedes on alati kohutav trügimine bussijaamades, saime laupäeva õhtul esimese bussiga (6.30) tagasi Haifasse.

Kipa pood. Üks selline meistriteos maksab 60seeklit. Seega ei hakka neid suveniirideks ja kingitusteks ostma.

Leiud araabia linnaosast:


Knafe - kohutavalt hea aga jube magus araabia maius.


Marineeritud lillkapsas.

Hamas, keffijeh ja 'Tema'

Ma muretsen juba ette, kuidas detsembri lõpus Ben Gurioni lennujaamast turvakontrolle läbin. Eelmine kord ostsin Jeruusalemmast kaasa Koraani ja keffijeh (see musta-valge araabia pearätt, mis tuleb välja, on juba 1930ndatest Palestiina natsionalistliku liikumise sümbol) ja tänu neile seletasin um 3h kümnele erinevale inimesele, miks mul just need asjad kohvris on.
Täna võtsime ühes loengus aga Hamasi põhiseadust, mis mul nüüd väljaprindituna ning ääremärkustega ootab Eestisse viimist (tahaks enamuse materjale ikka koju kaasa võtta, kui pagasikilod lubavad). Ootan põnevusega. Muidugi, õppejõud soovitas lugeda ka Siioni tarkade protokolle ja Mein Kampfi aga teen seda parem kodus.

Muide, meie heebrea keele õppejõud on väga religioosne. Iga hommik kirjutab ta tahvli peale mingi kolmetähelise sõna, mida ta täpsemalt pole seletanud, ütleb ainult, et seda pole meil vaja üles kirjutada, see on aramea keeles ja ainult tema jaoks ja tähendab 'Tema abiga'. Ning ühes loengus ei öelnud ta isegi sõna elohim (jumal(ad) aga mitte jumala nimi) välja, kui see kuskil tekstis ette tuli, vaid asendas millega muuga (ja mitte adonai-ga). Ja iga kord kui ta 'Teda' mainib, näitab ta nimetissõrmega lae poole...

Pildid Ein Gedi matkast,

Reede-laupäev oli matk Surnumere ääres Juuda kõrbe ja Surnumere(-417m) vahel. Ilm oli nii palav et teisel päeval ei saanud kõrgema mäe otsa ronida, sest poleks varju võimalust olnud. Jõin esimesel päeval vist 3,5-4l vett ära, matkajuhtidel on välja mõeldud kõikvõimalikud mängud, et inimesi vett jooma panna, sest öeldakse, et kui sa (eriti veel kõrbes) janu tunned, siis on juba liiga hilja. Üks mäng on näiteks selline, et keegi ütleb järjest mingit silpi ja kõik peavad jooma nii kaua kui sel inimesel õhk ja võhm otsa saab. Ronisime küll vaheldumisi üles- ja allamäge aga veepiiri ei ületanud vist kunagi. Küpsetasime jälle ise süüa, magasime kõik um 45-kesi suures telgis ning teisel päeval lõpetasime Surnumere ääres.

Vaade Surnumerele

Iisraeli kaart ja ilmad

Ostsin Iisraeli kaardi, et seina peale riputada ja märkida, kus ma käinud olen aga selle riigi mõõtmed on nii jaburad (laius 135km, pikkus 470km), et pool kaarti on ühel pool, pool teisel pool. Liibanoni piirist kuni um Jeruusalemani ning teisel pool läheb sealt edasi Eilatini (praegu on seinal Põhja-Iisrael).

Seletasin ühele ühikakaaslasele just, et jõulud ja uus aasta st aastavahetus ei ole üks ja sama ja et kristliku ajaarvamise järgi ei sündinud JK 1. jaanuaril =) Ja on ka küsitud mis aasta 'teil' praegu on... kuigi siin kasutatakse ka siiski enamasti kristliku kalendrit.


Sügis on vananaistesuve ees veidi taandunud, täna ei sadanudki vihma ja päeval sai T-särgi väel ringi käia isegi siin mäe otsas. Üheõnaga ilusad ilmad jätkuvad. Eelmise pildi kohta, see on, kui tõele au anda, tegelikult lisatud selleks, et näidata, et 1. novembril oli võrdlemisi ilus ilm, 25 kraadi sooja.

Eelmisel pühapäeval oli Academic Tour ühe aine raames, mille nimi Contemporary Israel jm. Käisime künka peal kus Saul võitles (ja lõpuks ikkagi vilistite käest pähe sai) jm kohtadest, mille nimesid ma enam ei mäleta, sest detailsem teema oli 20. sajandi alguses esimeste pogrommide eest siia kolinud (Ida-) Euroopa juutide kibuutsid ja siionistide surnuaiad jne. Lähen selle pooliku kaardiga järgmine loeng tundi ja küsin mis ja kus.

Who's the worlds greatest kabbalist?

Üks ühikanaaber on pooleldi soomlane ning paaril tema vennal on ka soome kodakondsus. Tolle tüdruku üks vend teenis sõjaväes 7 aasta (õppis piloodiks) ja teine um 3-4 aastat. Ning see viimane tahab nüüd minna Soome ülikooli, kuhu tal soome kodanikuga võimalus on, ainus tingimus on, et tuleb läbida sealne sõjaväeteenistus... mis on 6 kuud (ja sellele järgnes um 2-3min kestev kõht-kõveras naer - 6 kuud!!!!).

Teine tüdruk, kellega ühes boksis-majas elame, teenis 2a Iisraeli-Egiptuse piiril ja räägib lugusid kuidas nad salasigarette (Kleopatra oli nimi, mis pidi kõige jubedam olema) suitsetasid, mis piiriületustel inimestelt ära võeti ning too sama, pool-soomlasest tüdruk teenis 3,5 aastat meedikuna mööda Iisraeli ringi rännates. Njah, selle kõrval on 6- või meie 9-kuune teenistus tõesti kärbsemust.

Ja vaene Madonna, ta jääb siin igaühele ette oma Hollywoodi müstikakeskuse kabala õpingutega. Ühesõnaga tehakse nalja tema üle.