Egiptus

Eelmisel neljap2eval pidasid ameeriklased t2nupyhi (Thanksgiving). Ohtralt oli yllatavalt h2id toite kypsetatud ning toidulaud jaotati - nagu siin tavaks - liha- ja piimatoitude vahel kaheks. Ainult yks noormees oli v2ga h2das oma lihapallidega, kuhu ta oli juustu sisse pannud. =) Yhes6naga ta ei teadnud kumba lauaotsa neid panna. Teised ka ei teadnud.

T2na k2is meil yhes loengus yks vanem naisterahvas Egiptuse juutkonnast r22kimas. Ta ise oli Egiptuses syndinud ja yles kasvanud aga umbes 50ndatel Iisraeli tulnud. Ja kui hea oli n2ha l6puks viisakat ja k6rgklassi k2itumismaneeridega inimest. Selgituseks tuleb 6elda, et enamus iisraellasi on ylbed. Ja ebaviisakad. K6ige eredamalt paistab see mentaliteet v2lja enne ja p2rast sabati algust bussijaamades. Bussipiletitel siin kohanumbreid muidugi pole ja tundub, et enne sabati algust liigub pool Iisraeli l6nast p6hja ja p2rast j2lle vastupidi. Yhes6naga kohutavad liiklusummikud, bussides pole kohti ja k6ib t6eline tugevam-j22b-ellu v6itlus. Ma ei tea, kas seda saab selle arvele panna, et umbes 1 miljon siinsetest elanikkonnast on endisest NLiidust p2rit ja k6ikv6imalikud j2rjekorrad kas postkontoris v6i toidupoes meenutavad mulle Lasnam2e polikliiniku j2rjekorda, kus selleks, et arsti juurde p22seda, pidi enam-v2hem kyysi, kyynarnukke ja hambaid kasutama. Nyyd on meil Eestis veidi viisakam olukord ja igas v6imalikus kohas on j2rjekorranumbriautomaadid.

Aga tollest endisest Egiptuse juuditarist. Tuli v2lja, et 20. sajandi alguses elas Egiptuses umbes 100 000 juuti kuid enamusel neist polnud egiptuse kodakondsust, sest seda lihtsalt ei l2inud vaja. Enamasti k2isid sealsed juudid kas prantsuse v6i inglise koolides ja r22kisid tihti ka heebrea ja araabia keelt. Tolle naise kodus r22giti emakeelena prantsuse keelt ning kuna ta ise tegeles kaubandusega ning viimasel oli l2hitulevikus Inglismaaga 2ri plaanis teha, saatis ta yhe oma lastest inglise kooli. Tema vanaema r22kis emakeelena ladiinot, mis on hispaania keele segu heebrea keelega ning kasutatakse heebrea t2hstiku (veidi nagu jidish aga saksa k asemel on hispaania keel). Enamasti 6eldakse, et ladiino on nagu 15. sajandi hispaania keel, sest kui juudid 1492. aastal Hispaaniast v2lja visati, j2i Hispaania p2ritolu juutide suhtluskeeles see sama 15. sajandi ladiino, samas kui hispaania keel ise arenes edasi. Ning siiani saab ta Hispaanias k2ies 22ri-veeri hakkama, kuigi 6eldakse, et see on sama kui Shakespeare-aegset inglise keelt praegu r22kida. Yhes6naga j6ukad ja v2ga haritud.

Kui Iisraeli riik 1948.a loodi t6i see vastusena kaasa enam - v2hem k6ikide araabia riikide meelepaha, millega umbes miljon juuti nendest maadest kas lahkuma sunniti v6i ise seda tegid. Ja samuti ka Egiptusest (praegu olevat terve Egiptuse peale 20 juuti...). Ka enamus prantslasi ja britte lahkusid s6jaj2rgselt aga kuna muuhulgas vajab veesysteemide jms hooldus (k6rg)haridust ning araablaste seas oli see tunduvalt madalam, siis lahkus koos juutide, prantslaste ja inglastega ka puhas joogivesi ja pole siiani tagasi tulnud.

Ta kirjeldas kuidas enne s6da sai Kairos rahulikult kraanivett juua ilma k6hut6vedesse haigestumata ning kuidas t2navatel olid peened prantsuse kohvikud valgete laudlinade ja kybarates daamidega. (Meenutab veidi Eesti vanaemade igatsust t6eliste Viini kohvikute j2rgi).Ma ei ole kyll Kairos k2inud aga ilmselt on seal nyyd teised lood.