Kuna teisipäev-kolmapäev (18.-19. mai) olid pühad (Shavuot/Nädalate püha) siis sõitsime esmaspäeva õhtul Tibeeriasesse. Hommikul laenutasime rattad ja hakkasime umbes 9 ajal põhja poole liikuma, et Galilea järvele tiir ümber teha.
Vaade Tiberiasest vastaskaldale
Sõitmine päripäeva oli väga õige otsus, sest alguses ja ka teekonna keskel oli tõuse (ja languseid) väga palju, viimased 20-30km oli aga lauge. Teistpidi sõites oleks ikka väga raske olnud.
Kolmveerand maast sõitsime autoteel, mis on õnneks väga laiad. Hostelist saime ühe väga rõõmustava kaardi, mille peale olid märgitud ka kõik rattarajad, mis ..... veel ei ole valmis saanud! Aga kunagi kauges tulevikus saab ilmselt tükk maad põhjakaldal ilusasti rannaäärt mööda sõita.
Ilm oli super. Soe aga pilves, seega päike väga liiga ei teinud.
Kahju on veidi ainult sellest, et me põhimõtteliselt tegime ainult tiiru ümber järve. Ei peatunud ühegi vaatamisväärsuse juures, sest 1. ma olen pooli neist juba näinud, 2. kui tempo on sees, siis noh, peatuda selleks, et sõita üles mäge ja näha koos 100 saksa turistiga ühes kirikus üht kivi, kus Jeesus kala ja leiva imet tegi.... Nooh, ei olnud jaksu ega aega. Kui tahaks midagi näha (ja näha on, Kapernauma kirikud, Mäejutluse kirik (Mount of Beautitudes), umbes 2000aastane laev, mis Kinneretist leiti ja mis teatud põhjustel suhteliselt ühes tükis ja terve on jne jne), peaks umbes 2 päevase tripi tegema ja öösel järve kaldal telgis näiteks ööbima.
Paadimatk Jordani jõel
Ühesõnaga, kell 6 õhtul olime Tibeeriases tagasi, 60-70km selja taga ja väga uhked. Hostelis kohtusime aga ühe 60-70 aastase mehega, kes oli samal päeval Akkost Tibeeriasesse vändanud. Ta nimelt reisiski ainult rattaga. Eelmine suvi oli ta Itaaliast Tallinnasse lennanud ja sealt pooleteise kuuga tagasi Itaaliasse sõitnud!!! Seega... jäid hetkeks meie saavutused veidi varju. Mees sõitis muidugi võidusõidurattaga.
0 Comments:
Postita kommentaar