Matk Negevi kõrbes

Paar nädalat tagasi toimus meil selle semestri esimene matk, Negevi kõrbe. Ilm oli kohatult kuum (märtsi kohta) ja seega oli matk üpris raske. Jõin ühel päeval 5l vett! Kui tund aega päikese käes on ronitud, siis varjus istudes võin juua korraga üle liitri vett ja süüa midagi jõhkralt kaloririkast. Ma ei kujuta ette kuidas keegi sellistel matkadel kaalu saab langetada, energiavajadus on sellise päikese käes lihtsalt nii suur.

Eeh, Aabrahami sambad vms... Ma täpselt ei mäleta enam.

Ööbimiskoht. Käruga toodi vesi ja wc, kohapeal polnud midagi. Vesi oli ka luksus, peale joomise lubati vaid käsi pesta sellega, isegi näopesemiseks polnud piisavalt.

Magasime ümber lõkkeplatsi, keegi valvas (st pidi teoorias valvama) lõket, sest käisid jutud šaakalitest või hüaanidest (ma ei tea, iisraellased nimetavad neid kõiki huntideks aga nad ei ole siiski meie hundid). Ja öösel üks selline ilmuski ja hakkas meie prügi minema sikutama. Need, kel suured silmad, väitsid et tegu oli millegi metsikuga aga minu arust oli see lihtsalt üks suur koer (kuigi silmad olid mul ka suured, jah).

Aga öö oli ilus. Tähistaevas ja puha. Kui keset ööd silmad lahti tegin, nägin nii Suur kui Väikest Vankrit. Ja kuigi hoiatati, et magamiskotid võib alles siis lahti teha, kui kohe sinna sisse lähed, et keegi teine (ilmselt mingid ämblikud, ussid, skorpionid jm satikad) sinna sisse ei roniks, ei juhtunud midagi.

Ülemise pildi peal on taamal juba Jordaaniat näha.

Teisel-kolmandal päeval olime Eilatis, see on Iisraeli kõige lõunapoolsem linn, Punase mere kaldal.