Nädal, mil terves riigis ei müüda saia

OK, ma liialdan. Peaaegu terves riigis. Kui muidu leiab hea otsimise peale (kui isu muidugi on) siin ka sealiha, siis küll leiab paasapühade ajal kuskilt ka saia jms. Ja muidugi araablaste linnades-külades pole toidule mingeid piiranguid. Näiteks tahtis keegi minu ees järjekorras osta kuss-kussi aga ka see polnud lubatud. Saia asemel süüakse matzat, mis koosneb ainult jahust ja veest.

Ühesõnaga on siin nüüd paasapühad. Tegemist on pühaga, mil meenutatakse iisraellaste põgenemist Egiptusest.

Eellugu

Kunagi ammustel aegadel elasid iisraellased Egiptuses, kus alguses oli neil päris hea olla, siis aga vaaraode võim vahetus ja uuel valitsejal polnud erinevalt vanast juutidega mingeid sidemeid ja vilets elu Egiptuses võis alata. Seejärel ilmus pildile Mooses, kes käskis/palus vaaraol oma rahval minna lasta. Vaarao seda aga ei lubanud ning karistuseks saatis jumal 10 nuhtlust, millest viimane oli kõikide esmasündinute tapmine (loomad, inimlapsed jne). Juudid aga määrisid Moosese käsul oma uksepiidad (lamba)verega ja jumala vaim läks neist majadest mööda (sõna pesah tähendabki 'mööda minema', 'vahele jätma'; inglise keeles on püha nimi passover). Nii, et siis... muu hulgas tähistakse sederi-õhtul egiptuse väikelaste tapmist?

Söödi jällegi kohutavalt palju, paasapühade puhul on umbes miljon erinevat toitu, mis sel puhul süüakse. See supp kanaliha ja matza jahu pallidega on üks neist. Ma ei mäleta, mis selle nimi oli.

Sellele järgnes Kõrkjamerest läbiminek, kui vesi kahele poole taandus ning hiljem 40 aastat ekslemist kõrbes ja seda nii kaua mitte nende viletsa orienteerimisoskuse tõttu (praegu kestab bussisõit Haifast Kairosse umbes 8h :p), vaid muu sõnakuulmatuse tõttu (kuldvasikas meisterdamine jne).

Ühesõnaga, Egiptusest põgenemisega läks neil väga kiireks. Nii kiireks, et polnud aega lasta leivataignal kerkida (eesti keeles nimetatakse ka hapnemata leibade pühaks). Ja kuna piiblis on kirjas, et nende seitsme päeva jooksul ei tohi terves majas olla ühtegi haputaignast tehtud toitu, siis eelneb korralikus majapidamises paasapühadele üüratu koristusaktsioon. Ja see, mis on kosher, omandab uue tähenduse. Paasapüha kosher. Muu hulgas on keelatud ka hunnik muid asju, aga ma ei tea täpselt mis. Kui keegi teab, siis võib mainida... Et miks ikka kuss-kuss keelatud on?

Teine "kohustuslik" toit on gefilte fish. Ma ei tea kuidas seda meil kutsutakse aga väga tuttava maitsega oli.

Pesach-seder ehk õhtusöök meenutab veidi meie jõule, kus terve perekond või suguvõsa kokku tuleb. Ja ka ülestõusmispühi (Jeesuse viimne söömaaeg oligi paasapühaseder). Näiteks on siin kombeks üks saiatükk ära peita, mida lapsed otsivad ja see, kes leiab saab mingi kingituse. Suhteliselt üks-ühele lihavõtte munade peitmisega, mida meil Eestis vist eriti ei tehta, mujal maailmas on see suhteliselt levinud.

Õigest ja korralikust sederist (nii nimetatakse paasapühade (esimest?) õhtusööki) mul pilte pole, kuna ise veetsin sederiõhtu kõige sekulaarsemas seltskonnas ühes kibuutsis aga ma praegu ei jaksa pikemalt kirjutada, mis on kibuuts jne. Ühesõnaga kui tavaliselt veedetakse see püha pere keskel, siis meie veetsime selle umbes 400 inimesega.